Neljapäeval jätkus meie reis Narviku poole. Ilm oli hommikul endisel jahe ja vihmane. Esimese pikema peatuse tegime Altas, kus käisime tankimas ja oli plaanis külastada Alta muuseumit, kus on kaljujoonised. Taaskord, halva ilma tõttu, otsustasime muuseumi külastamise ära jätta, kuna joonised asuvad välialal ning vihma ja külma tuule käes külmetada ei tahtnud meist keegi. Olime juba mures, et äkki ei lähegi ilm paremaks ja ei saa külastada ka Gorsa kanjonit. Meie õnneks, siiski õhtu poole hakkas ilm selginema ning oli isegi päikest näha, kuid tuul oli endiselt lõikav. Gorsa kanjon (ca 600m sügav) asub Birtavarrest 15km kaugusel. Kanjonini viiv sõidutee on väga auklik ja teel võib kohata lambaid. Esimeses parklas asub WC ja sealt algab matkatee (3,8km) Gorsa kanjonini (Gorsabrua). Sellel matkarajal on ka vabaõhu muuseum, mis on tasuta, ning seal näeb malmi sulatamisega seonduvaid hoonete varemeid. Meie käisime seda muuseumit vaatamas kuid sealt matkarajalt edasi ei läinud. Me sõitsime alumisest parklast ülemisse parklasse. Selleks, et sinna saada on vaja sõita üle puusilla ning mööda kitsast teed ülesse mäe otsa kuniks silt näitab Gorsabrua 1,8km. See matkarada sobib igale vanusele ning on väga kauni vaatega.
Matkaraja lõpus on alumiiniumist sild (kaalub 10tonni), mis ületab Gorsa kanjonit ja sealt näeb koske, mille vabalangemine on 153m. Sealt saab teha ka benji-hüpet. Nendel, kes kõrgust kardavad, ei ole soovitatav sellele sillale minna.
SELLEL LINGIL VIDEO KOSEST JA KAJONIST: https://www.instagram.com/p/BWNxBoxFN39/?taken-by=m.henga
Manndalenis ööbisime kalurite majakeses, mis oli ehitatud nii, et see asus vee kohal. Maja oli mõeldud neljale inimesele, aga me mahtusime sinna vabalt seitsmekesi ära ning ruumi jäi veel ülegi. Õhtul nägime ka kalamehi, kes olid suure saagi saanud. Hommikul käisime ümbrust uudistamas ja leidsime nende saagi suure konksu otsas rippumas.
See kala kaalus vist ca 30kg
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar